Leia oma sisemine laps

Kuhu kadus see tüdruk, kes uskus, et maailm on tema oma? Et universum on tema oma. Kuhu kadus see tüdruk, kes kiikus nii kõrgele, et kõhu alt läks õõnsaks, aga ta ei kartnud, sest Elu hoidis teda? Kuhu kadus see tüdruk, kes uskus Armastusse? Kuhu kadus see tüdruk, kes uskus, et maailm on hea? Kuhu kadus see tüdruk, kes naeris kuni valus hakkas? Kuhu kadus see tüdruk, kes unistas? Kes unistas maailma vallutamisest, lenduriks saamisest, oma hobusest, raamatu kirjutamisest, imekaunist printsist, vabadusest, õnnest, armastusest? Kuhu ta kadus?

Ta sai suureks... Aga miks tema süda muutus väikeseks ja unistused kahanesid kuni kadusid sootuks? Miks hakkas ta uskuma, et ta ei vääri kõike seda? Kuidas küll muutus ta ilusast luigest inetuks pardipojaks? Ta vajus unustuste hõlma ja unistused, mida ta endas kandis vajusid koos temaga. Ta hakkas uskuma, et ta ei väärigi armastust, sest keegi polnud teda tõeliselt armastanud. Ta hakkas uskuma, et ta ongi nähtamatu, sest keegi polnud teda tõeliselt näinud. Ta hakkas tubliks, sest ainult tublide tüdrukutega tahab keegi koos olla. Ta hakkas häbenema oma eksimusi ja tundis, et ta on läbikukkunud. Ta hakkas häbenema oma mõtteid ja tundeid, sest need olid ebamugavad teistele ja lõpuks talle endale. Ta hakkas uskuma, et ta ongi ärateeninud halva kohtlemise, kurjad sõnad. Ta hakkas uskuma, et ta on väärtusetu, et tema tegemised on tühised. Ta hakkas uskuma hindajate hinnanguid rohkem kui oma sisetunnet. Ta loobus tegemast seda, mida tahtis, sest ta uskus teisi teadvat paremini. Ta lõpetas unistamise, sest ta ei uskunud enam endasse. Ta elas väiksemalt ja vaiksemalt kui oleks soovinud või suutnud.

See väike tüdruk elab meie südames. Ta igatseb olla märgatud, olla armastatud, olla olemas. Vaid meie teame, mida see väike tüdruk tõeliselt vajab. Ainult meil on kõrvu teda kuulata, silmi teda näha. Kui me teda märkame ja kuulame, siis muutuvad tema väikesed igatsust täis silmad säravaks. See sära sulab üle tema näo muutudes naeratuseks. See sära kiirgab tema südamest meie südamesse, meie silmadesse, meie naeratusse. Sest see väike tüdruk igatseb seda, mida igatseme meiegi.

Oma sisemise lapsega kontakti saada pole aga alati lihtne. See võib tähendada oma hirmude ja valudega silmitsi seismist. Kui aga jätta oma sisemine laps tähelepanuta, oled oma käitumismustrite ori. Sest käitumismustrid on just osa sellest väikesest lapsest, kes tekitas need, et oma hirmude ja valuga toime tulla. Täiskasvanuna analoogses olukorras olles käivituvad lapsepõlve mustrid ja sageli võivad need täiesti absurdsed tunduda. Luua kontakt oma sisemise lapsega - see tähendab teadlikumat ja vabamat elu.